Tootmisprotsessis nimetatakse protsessiks tootmisobjekti kuju, suuruse, asukoha ja olemuse muutmist, et saada sellest valmis- või pooltoode. See on tootmisprotsessi põhiosa. Protsessi saab jagada valamiseks, sepistamiseks, stantsimiseks, keevitamiseks, töötlemiseks, kokkupanekuks ja muudeks protsessideks.
Mehaaniline tootmisprotsess viitab üldiselt osade töötlemisprotsessi ja masina monteerimisprotsessi summale. Muid protsesse nimetatakse abiprotsessideks. Protsessid nagu transport, ladustamine, toide, seadmete hooldus jne. Tehnoloogiline protsess koosneb ühest või mitmest järjestikusest protsessist ja protsess koosneb mitmest tööetapist.
Protsess on põhiüksus, mis moodustab töötlemisprotsessi. Niinimetatud protsess viitab tehnoloogilise protsessi sellele osale, mida töötaja (või nende rühm) sama töödeldava detaili (või mitme tooriku korraga) jaoks pidevalt tööpingil (või töökohal) lõpetab. Protsessi põhiomadus on see, et see ei muuda töötlemisobjekte, seadmeid ja operaatoreid ning protsessi sisu täiendatakse pidevalt.
Tööetapp toimub tingimusel, et töötlemispind on muutumatu, töötlemistööriist on muutumatu ja lõikekogus on muutumatu. Läbimist nimetatakse ka töökäiguks, mis on töötlustööriista poolt töödeldud pinnal üks kord lõpetatud tööetapp.
Töötlemisprotsessi formuleerimiseks on vaja kindlaks määrata protsesside arv, mille toorik läbib, ja protsesside järjekord. Loetletud on vaid lühike protsess põhiprotsessi nimest ja selle töötlemisjärjestusest, mida nimetatakse protsessi marsruudiks.
Protsessi marsruudi sõnastus on protsessi üldise paigutuse sõnastamine. Peamine ülesanne on valida iga pinna töötlemisviis, määrata iga pinna töötlemisjärjekord ja protsesside arv kogu protsessis. Protsessi marsruudi koostamisel tuleb järgida teatud põhimõtteid.
Postitusaeg: 17. oktoober 2022