Samal ajal avalikustas USA president Donald Trump oma viimase riikliku julgeolekustrateegia, mis tõstab esile ka "konkureerivat perspektiivi", mille kohaselt USA paigutab kohale suurema ja paremini varustatud sõjaväe. Aruandes kutsutakse valitsust üles tegema tõhusamat koostööd tööstusega, et osta ja toota paremaid tehnoloogiliselt arenenud relvi ning lõpetada majanduslanguse ajal kehtestatud eelarvepiirangud.
Raportis käsitletakse uuesti ka hr Trumpi üleskutset tuumaarsenali moderniseerimiseks. Samal ajal on ka teised riigid tugevdanud oma sõjalist positsiooni. Näiteks on India kiirendanud sõjalise moderniseerimise tempot, Jaapan on oma julgeolekustrateegia kolm sammast üle vaadanud ja ostnud sageli kõrgekvaliteedilisi relvi, mis on tugevdanud piirkondlikku võidurelvastumist.
Küberjulgeolek on tõstetud riikliku julgeolekustrateegia tasemele. Tänasel ajastul on tehnoloogiline innovatsioon, reformi läbimurre ja infovõrgul põhinev integreeritud rakendus enneolematult aktiivne. Internet on tunginud poliitikasse, majandusse, kultuuri, ühiskonda, sõjandusse ja muudesse valdkondadesse. Küberruumist on saanud "viies ruum" lisaks maale, merele, taevale ja kosmosele.
Teaberessurssidest ja kriitilisest infoinfrastruktuurist on saanud riigi arengu kõige olulisemad "strateegilised varad" ja "tuumelemendid" ning võrguturve on riigi julgeoleku erinevates elementides muutunud üha olulisemaks. Arenenud riigid eesotsas USA-ga on pööranud küberturvalisusele rohkem tähelepanu kui kunagi varem.
Nad on tõstnud küberjulgeoleku riikliku julgeoleku ja arengu strateegilisele kõrgusele ning tugevdanud oma kasutuselevõttu ja tegevust, et võistelda küberruumis domineerimise pärast ja haarata enda kätte riigi laiaulatusliku tugevuse kõrgeimad kõrgused. Suuremad riigid on veelgi tugevdanud oma küberjulgeoleku strateegiaid ja edendanud küberturvalisuse arengut. Näiteks on USA uuendanud oma kübersõja väejuhatust ning Euroopa Liit, Ühendkuningriik, Saksamaa jt on kasutusele võtnud uued küberturvalisuse plaanid.
Postitusaeg: 19. detsember 2022