Venemaa-Ukraina konflikti mõju mehaanilisele töötlemisele
Kuna maailm võitleb Covid-19-ga, ähvardab Venemaa-Ukraina konflikt teravdada olemasolevaid globaalseid majandus- ja tarneprobleeme. Kaks aastat kestnud pandeemia on muutnud maailma finantssüsteemi haavatavaks, kuna paljud riigid seisavad silmitsi suure võlakoormaga ja väljakutsega üritada intressimäärasid normaliseerida, ilma et see taastuks rööbastelt.
Järjest karmistuvad sanktsioonid Venemaa pankadele, suurettevõtetele ja olulistele isikutele, sealhulgas piirangud teatud Venemaa pankadele SWIFT-i maksesüsteemi kasutamisel, on viinud Venemaa börsi ja rubla kursi kokkuvarisemiseni. Lisaks Ukraina löögile mõjutavad praegused sanktsioonid Venemaa SKT kasvu tõenäoliselt kõige rängemalt.
Vene-Ukraina konflikti mõju suurus maailmamajandusele sõltub suuresti Venemaa ja Ukraina riskidest üldise kaubanduse ja energiavarustuse osas. Olemasolevad pinged maailmamajanduses süvenevad. Energia- ja toormehinnad on suurema surve all (rohkem on muret tekitav mais ja nisu) ning inflatsioon püsib kõrgel tõenäoliselt kauem. Inflatsioonisurve ja majanduskasvu riskide tasakaalustamiseks reageerivad keskpangad tõenäoliselt vaenulikumalt, mis tähendab, et praeguse ülilihtsa rahapoliitika karmistamise plaanid leevenevad.
Tõenäoliselt tunnevad suurimat külmavärinat tarbijatele suunatud tööstusharud, kus kasutatavat tulu avaldab energia- ja bensiinihindade tõus. Toiduainete hinnad on fookuses, Ukraina on maailma juhtiv päevalilleõli eksportija ja suuruselt viies nisu eksportija ning Venemaa on suurim. Nisu hinnad on kehva saagi tõttu surve all.
Geopoliitika muutub järk-järgult diskussiooni normaalseks osaks. Isegi ilma uue külma sõjata pinged Lääne ja Venemaa vahel tõenäoliselt niipea ei leevene ning Saksamaa on lubanud keskenduda oma relvajõududesse investeerimisele. Pärast Kuuba raketikriisi pole ülemaailmne geopoliitika olnud nii muutlik.