Silindriline lihvimine ja sisemine lihvimine
Silindriline lihvimine
Seda tehakse peamiselt silindrilisel veskil välissilindri, välimise koonuse ja võlli tooriku võlli õla otsapinna lihvimiseks. Lihvimise ajal pöörleb toorik väikese kiirusega. Kui toorik liigub pikisuunas ja vastastikku samaaegselt ning lihvketas toidab töödeldavat detaili pärast iga pikisuunalise liikumise ühe- või kahekordset liigutust, nimetatakse seda pikisuunaliseks lihvimismeetodiks.
Kui lihvketta laius on suurem kui maapinna pikkus, ei liigu töödeldav detail lihvimisprotsessi ajal pikisuunas, vaid lihvketas ristub pidevalt töödeldava detaili suhtes, mida nimetatakse lihvimisel lõikamiseks. Üldiselt on lõikamise efektiivsus lihvimisel kõrgem kui pikisuunalisel lihvimisel. Kui lihvketas lõigatakse vormitud pinnale, saab vormitud välispinna töötlemiseks kasutada lihvimismeetodit.
Sisemine lihvimine
Seda kasutatakse peamiselt silindriliste aukude (joonis 2), kitsenevate aukude ja detailide aukude otspindade lihvimiseks sisemisel veskil, universaalsel silindrilisel veskil ja koordinaatveskil. Üldiselt kasutatakse pikisuunalist lihvimismeetodit. Moodustunud sisepinna lihvimisel saab kasutada lihvimismeetodit.
Koordinaatlihvimismasina sisemise ava lihvimisel kinnitatakse toorik töölauale ja lihvketas pöörleb suurel kiirusel, kuid teeb ka planeedi liikumist ümber lihvimisava keskjoone. Sisemisel lihvimisel on lihvketta väikese läbimõõdu tõttu lihvimiskiirus tavaliselt alla 30 m/s.
Pinna lihvimine
Seda kasutatakse peamiselt tasapinna ja soonte lihvimiseks pinnaveskil. Pinna lihvimist on kahte tüüpi: perifeerne lihvimine tähendab lihvimist lihvketta silindrilise pinnaga (joonis 3). Üldiselt kasutatakse horisontaalse spindlipinna veskit. Kui kasutatakse vormitud lihvketast, saab töödelda ka erineva kujuga pindu; Lihvkettaga näo lihvimist nimetatakse näo lihvimiseks ja tavaliselt kasutatakse vertikaalse pinna lihvimist.