Töötlemise tehnoloogia
Lihvimismasin
Grinder on tööpink, mis kasutab töödeldava detaili pinna lihvimiseks abrasiivseid tööriistu.Enamik lihvimismasinaid kasutab lihvimiseks kiirelt pöörlevaid lihvkettaid, samas kui mõned kasutavad töötlemiseks õlikivi, abrasiivset linti ja muid abrasiive ning vaba abrasiivi, näiteks lihvimisveski, superviimistluspinki, abrasiivlintveski, veski ja poleerimismasinat.
TöötlemineVahemik
Veskid võivad töödelda kõrgema kõvadusega materjale, nagu karastatud teras, kõvasulam jne; See võib töödelda ka hapraid materjale, nagu klaas ja graniit. Veski võib lihvida suure täpsusega ja väikese pinnakaredusega ning ka suure tõhususega, näiteks võimsa lihvimisega.
Lihvimise arengu ajalugu
1830. aastatel töötasid Suurbritannia, Saksamaa ja USA välja naturaalsete abrasiivsete ratastega lihvimismasinad, et kohaneda karastatud osade, nagu kellad, jalgrattad, õmblusmasinad ja relvad, töötlemisega. Need veskid tehti ümber, lisades lihvimispead tol ajal olemasolevatele tööpinkidele, nagu treipingid ja höövlid. Need olid lihtsa struktuuriga, madala jäikusega ja tekitasid lihvimise ajal kergesti vibratsiooni. Operaatoritelt nõuti kõrgeid oskusi täpsete toorikute lihvimiseks.
Ameerika Ühendriikide Brown Sharp Company toodetud universaalne silindriline veski, mida eksponeeriti 1876. aastal Pariisi näitusel, on esimene masin, millel on tänapäevaste veskite põhiomadused. Selle tooriku pearaam ja sabaosa on paigaldatud edasi-tagasi liikuvale töölauale. Kastikujuline voodi parandab tööpingi jäikust ja on varustatud sisemisegalihviminetarvikud. 1883. aastal valmistas ettevõte kolonnile paigaldatud lihvimispeaga pinnalihvija ja edasi-tagasi liikuv töölaud.
1900. aasta paiku on kunstlike abrasiivide väljatöötamine ja hüdraulilise ajami kasutamine oluliselt edendanudlihvimismasinad. Kaasaegse tööstuse, eriti autotööstuse arenguga on üksteise järel välja tulnud erinevat tüüpi lihvimismasinaid. Näiteks 20. sajandi alguses töötati silindrite ploki töötlemiseks järjest välja planetaarne siseveski, väntvõlli veski, nukkvõlli veski ja elektromagnetilise iminapaga kolvirõngasveski.
Automaatne mõõteseade rakendati veskile 1908. aastal. 1920. aasta paiku hakati järgemööda valmistama ja kasutama tsentriteta veskit, kaheotsalist veskit, rulllihvijat, juhtsiiniga veski, lihvimismasinat ja superviimistluspinki; 1950. aastatel aülitäpne silindriline veskipeegellihvimiseks ilmus; 1960. aastate lõpus ilmusid kiired lihvimismasinad lihvketta lineaarkiirusega 60–80 m/s ja pinnalihvimismasinad suure lõikesügavuse ja roomava etteande lihvimisega; 1970. aastatel kasutati lihvmasinatel laialdaselt mikroprotsessoreid kasutavat digitaalset juhtimist ja adaptiivset juhtimistehnoloogiat.